Wiki Eesti 2024
EestiDeutschEnglish

Euroopa Liidu majandus

Euroopa Liidu majandus on nimiväärtuse ja ostujõupariteedi alusel maailma suuruselt teine majandus. Aastal 2018 oli Euroopa Liidu nominaalne sisemajanduse kogutoodang 18,8 triljonit dollarit[1][2], moodustades ligikaudu 22% globaalse majanduse omast.[3] Samal aastal oli liidu ostujõu pariteet 22,0 triljonit dollarit.[2] Võrreldes 2017. aastaga kasvas Euroopa Liidu SKT 2,4%.[4] 2017. aasta septembri seisuga oli inflatsiooni suurus 1,5% (olles langustrendis).[5]

Frankfurt on üks Euroopa Liidu finantskeskustest ja Euroopa Keskpanga asukoht
Rahvamajanduse kogutulu (GNI) elaniku kohta, 2016

2013. aasta seisuga elas 9,8% Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest allpool vaesuspiiri.[6] Liidu keskmine Gini koefitsient oli 2016. aastal 30,8[7] ja inimarengu indeksi näitaja 0,899 (väga kõrge). Liidu tööjõu suuruseks hinnati 2017. aastal 238 miljonit töölist[6], kellest 2018. aasta jaanuari seisuga 7,3% olid aga töötud (näitaja on langustrendis).[8] 2014. aasta hinnangu põhjal töötas tööjõust 73,1% teenindussektoris, 21,9% tööstussektoris ja 5% põllumajandussektoris.[6]

Euroopa Liidu riikide (nominaalne) SKT 2015. aasta seisuga

Euro, mida kasutavad liidu 28 liikmesriigist 19, on Ameerika Ühendriikide dollari järel nii suuruselt teine reservvaluuta maailmas kui ka suuruselt teine valuuta, milles kaubeldakse.[9][10][11] Euro on ametlik valuuta või de facto ametlik valuuta kokku 25 riigis – seda nii euroalas kui ka kuues teises Euroopa riigis.

Euroopa Liidu majandus koosneb vabaturul ja arenenud sotsiaalmudelitel põhinevast segamajandusega siseturust. Liidu SKT elaniku kohta aastal 2017 oli 37 800 dollarit.[6] Ameerika Ühendriikides oli sama näitaja 59 495 dollarit, Jaapanis 42 695 dollarit ja Hiinas 16 636 dollarit.[12] Kuna Euroopa Liidu Gini koefitsient on väike, jagunevad inimeste sissetulekud Euroopa Liidus maailma keskmisest võrdsemalt.[13][14]

Olulisimad majanduslikud keskused ja finantskeskused, kus asub suur hulk asutusi, ettevõtteid ning panku, on Amsterdam, Brüssel, Bukarest, Dublin, Frankfurt, Göteborg, Helsingi, Lissabon, London, Madrid, Milano, Pariis ja Varssavi.

Euroala peamine börs on Euronext ja turukapitalisatsiooni poolest on tegu maailma suuruselt seitsmenda börsiga.[15] Aastal 2012 oli Euroopa Liitu tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 5,1 triljonit dollarit. Euroopa Liit ise aga investeeris välisriikidesse kokku 9,1 triljonit dollarit, mis oli ülekaalukalt suurim siseturule ja välismaistele turgudele tehtud investeering maailmas.[16][17]

Alates 2009. aasta võlakriisi algusest on kerkinud esile vastandlikud majanduslikud olukorrad ühelt poolt Lõuna-Euroopas ning teiselt poolt Kesk- ja Põhja-Euroopas: kõrgem töötuse määr ja suurem riigivõlg Vahemere maades (v.a Malta) ning madalam töötuse määr ja SKT kiirem kasv ida- ja põhjapoolsetes liikmesmaades. Aastal 2015 oli Euroopa Liidus riigivõla keskmine suurus 85% SKT-st ja selle erinevus riigiti oli suur; madalaim määr oli 9,7% Eestis ja kõrgeim määr oli 176% Kreekas.[18]

Euroopa Liidu kümme suurimat kaubanduspartnerit on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi, Jaapan, Norra, Lõuna-Korea ja India (kaubavahetus kõigi nende riikidega ületas 2016. aastal 110 miljardi dollari piiri). Peale Maailma Kaubandusorganisatsiooni, G-20 ja G7 tegevuses osalevate liikmesriikide on neis organisatsioonides esindatud Euroopa Liit ühtse osalisena.

Valuuta

muuda
 Pikemalt artiklites Euro, Euroala ja Ühtne euromaksete piirkond
Euroalas (tumesinine) elab 343 miljonit inimest. Euro on maailmas suuruselt teine reservvaluuta

Euroala tekkis aastal 1999, mil mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid kasutusele euro. 2018. aasta seisuga kasutab eurot valuutaliidu ametliku valuutana 28 liikmesriigist 19. Ühtlasi on euro Euroopa Liidu enim kasutatav valuuta. Ülejäänud üheksa liikmesriiki kasutavad oma valuutat, kuid neil on endiselt võimalik euroalaga liituda.

1992. aastal allkirjastatud Maastrichti leping seab euroalaga liituda soovivatele riikidele ranged majanduslikud ja rahanduslikud lähenemiskriteeriumid. Jätkuva majandusliku ja rahandusliku stabiilsuse tagamiseks töötati aastal 1997 välja stabiilsuse ja kasvu pakt.

Euroalasse mittekuuluvate Taani ja Suurbritannia jaoks kehtivad euroalaga hilisema liitumise kohta erilised loobumistingimused. Ka Rootsi võib euro kasutuselevõtust loobuda, otsustades Euroopa vahetuskursimehhanismiga liitumise või mitteliitumise üle (tegu on liitumisele eelneva sammuga). Ülejäänud riigid on ühinemislepingute järgi kohustatud euroalaga liituma.

Alates 2009. aastast on viis euroala riiki olnud hädas riigivõlakriisiga, mida tuntakse nimega Euroopa võlakriis. Esimesena sattus hätta Kreeka, kuid reforme on alustanud ja nn päästepakette on saanud ka Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros. 2015. aastaks olid kõik riigid peale Kreeka võlakriisist taastunud. Võlakriisi kogesid ka mõned euroalasse mittekuuluvad riigid, näiteks Ungari, Rumeenia ja Läti (viimane enne euroalaga liitumist), kes läbisid samuti edukalt päästeprogrammid.[19]

Eelarve

muuda
 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu eelarve

Aastal 2011 oli Euroopa Liidu eelarve suurus 141 miljardit eurot (perioodi 2007–2013 eelarve oli kokku 862 miljardit eurot)[20], moodustades kokku umbes 1% Euroopa Liidu SKT-st.

Liidu 2018. aasta eelarve suurus on 160,1 miljardit eurot kulukohustusena. Võrreldes eelmise aasta eelarvega (sh hilisemad muudatused) on see summa 0,2% võrra suurem.[21]

Sektorid

muuda

Teenused

muuda

Teenindussektor on Euroopa Liidus ülekaalukalt kõige olulisem sektor, moodustades SKT-st 74,7%. Töötleva tööstuse osakaal on 23,8% ja põllumajanduse osakaal vaid 1,5% SKT-st.[22]

Finantsteenused on liidu ühtse turu raames hästi arenenud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega sõltuvad ettevõtted rohkem pankade antavatest laenudest, kuid kapitaliturgude liidu algatuse kaudu kavandatakse muutust selles suunas, et ettevõtteid rahastataks rohkem kapitaliturgude kaudu. Kapitaliturgude liit on septembris 2015 Euroopa Komisjoni esitatud plaan mobiliseerida Euroopa Liidu sisest kapitali vaba liikumist.[23] Selle plaani eesmärk on "rajada 2019. aastaks ELi integreeritud kapitalituru ehituskivid".[24] Kapitaliturgude liidu algatus koosneb 33 meetmest.[25] Plaani uuendati 2017. aasta juunis ja algatuse elluviimise eest vastutab Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis, endine Läti peaminister.[26][27][28][29]

Paljud Euroopa Liidu linnad toimivad finantskeskustena. ELis asuvatele ettevõtetele pakuvad märkimisväärseid finantsteenuseid eriti just Suurbritannias asuvad finantsasutused ja -ettevõtted.[30][31] Näiteks garanteerivad Suurbritannias asuvad pangad umbes poolt EL-i ettevõtete võlgadest ja omakapitalist. Suurbritannias asuvad pangad on vastaspooled ka enam kui pooltele börsiväliste intressi tuletisinstrumentidele, millega ELi ettevõtted ja pangad kauplevad. 30 miljonil Euroopa Majanduspiirkonna kindlustusvõtjal on kindlustus, mida pakub Suurbritannias baseeruv kindlustusandja. Suurbritannias asuvad kesksed vastaspooled pakuvad EL-i klientidele teenuseid eri turgudel ja Suurbritannias tegutsevad varahaldajad haldavad 37% kõikidest üle Euroopa hallatavatest varadest.[32] Maailma finantskeskuste indeksi andmetel asuvad pärast 2019. aastat, mil Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, kaks Euroopa suurimat finantskeskust (London ja Zürich) väljaspool Euroopa Liitu.[33] Kaks suurimat Euroopa Liidu piiresse jäävat finantskeskust oleks seejärel Frankfurt ja Luxembourg. London on lisaks üle kogu ELi klientidele müüdavate kutseteenuste peamine rahvusvaheline keskus.

Põllumajandus

muuda

Põllumajandussektorit toetab Euroopa Liit subsiidiumidega ühise põllumajanduspoliitika raames. Aastal 2013 oli toetuste suurus umbes 45 miljardit eurot liidu kogukuludest (vähem kui 33% tollasest eelarvest, mille suurus oli 148 miljardit eurot).[34] Esialgu oli toetuste eesmärk tagada Euroopa Liidus põlluharijatele miinimumhind. Seda lähenemisviisi kritiseeritakse kui ühte protektsionismi vormi, mis pärsib kaubandust ja kahjustab arengumaid. Selle üks häälekamaid vastaseid on olnud bloki suuruselt teise majandusega Suurbritannia, kes on korduvalt keeldunud loobumast iga-aastasest Suurbritannia tagasimaksest juhul, kui ühist põllumajanduspoliitikat olulisel määral ei reformita. Bloki suuruselt kolmanda majandusega Prantsusmaa, mis saab ühisest põllumajanduspoliitikast enim tulu, on aga süsteemi kõige häälekam pooldaja. Ühist põllumajanduspoliitikat on siiski aja jooksul olulisel määral reformitud. Aastal 1985 kulutati põllumajandusele umbes 70% Euroopa Liidu eelarvest. Aastal 2011 moodustasid talunikele antud otsetoetused ja turuga seotud kulud vaid 30% ning maaelu arenguga seotud kulutused 11% eelarvest. Ühise poliitika, selle rahastamise ja ülesehituse jätkuva reformimise tulemusena oli 2011. aastaks 90% otsetoetustest muutunud kaubandust mittemoonutavaks (ei olnud seotud tootmisega).[35]

Turism

muuda

Euroopa Liit on oluline turismisihtkoht, mille liikmesriigid meelitavad ligi külastajaid nii väljastpoolt liitu kui ka teistest liikmesriikidest. Liidusisest turismi hõlbustavad nii Schengeni viisaruum kui ka euro. Kõigil Euroopa Liidu kodanikel on õigus reisida mistahes teise liikmesriiki viisavabalt.

2017. aastal oli Prantsusmaa endiselt rahvusvaheliste külastajate jaoks maailma peamine turismisihtkoht (riiki külastas 86,9 miljonit turisti). Populaarsete sihtkohtade tabeli esikümnest leiab veel Hispaania (2. koht), Itaalia (5. koht), Suurbritannia (7. koht) ja Saksamaa (9. koht). Seejuures moodustavad märgatava hulga neist külastajatest turistid teistest liikmesriikidest.[36]

Suurbritannia pealinn London on nii maailma külastatuim linn (aastal 2012 külastas linna 16,9 miljonit turisti) kui ka linn, mis teenis turismist enim tulu. Külastatavuse edetabelis järgnes Londonile Pariis 16 miljoni külastajaga.[37]

Energia

muuda
 Pikemalt artiklites Euroopa Liidu energiapoliitika ja Taastuvenergia Euroopa Liidus
Tuulegeneraatorid Slovakkias Cerová külas

Euroopa Liidul on uraani-, söe-, nafta- ja maagaasivarusid. Liitu kuulub kuus naftat tootvat riiki, kes tegutsevad peamiselt Põhjamere naftaväljadel. Suurim naftatootja on Suurbritannia, kuid naftat toodavad ka Taani, Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ja Holland. Kui Euroopa Liitu käsitletaks ühise üksusena (mis ei ole aga naftaturgudel tavaline), oleks liit olnud 2013. aastal suuruselt 19. naftatootja maailmas. Kui kogu Euroopa Liit tootis 2017. aastal kokku 1,464 miljonit barrelit naftat, siis näiteks liitu mittekuuluv Norra tootis samal ajal 1,969 miljonit barrelit naftat.[38]

Euroopa Liit on maailma suuruselt teine nafta tarbija, tarbides palju enam, kui ise toota suudab: aastal 2017 tarbis liit 13,211 miljonit barrelit päevas.[38] Euroopa Liit on seotud ka Kyōto protokolli täitmisega, olles üks selle suurimaid pooldajaid.

Ettevõtted

muuda

Euroopa Liidu liikmesriikides on asutatud mitu maailma suurimat rahvusvahelist korporatsiooni, mille globaalsete peakorterite asukoht on endiselt seal. Nende hulgast leiab ettevõtteid, mis on oma tööstusharudes/sektorites maailmas juhtivatel kohtadel, sealhulgas

Panganduse ja finantsteenuste vallas leidub Euroopa Liidus samuti maailma suurimaid ettevõtteid: eelkõige HSBC ja Banco Santander. Ka paljud teised Euroopa ettevõtted on käibe, kasumi, turuosa, töötajate arvu või muude olulisimate näitajate poolest maailma suurimate ettevõtete seas. Märkimisväärne hulk Euroopa Liidus põhinevaid ettevõtteid kuulub oma tegevusalal maailma ettevõtete esikümnesse.

Euroopa on mitmete prestiižsete autofirmade kodu, näiteks Aston Martin, BMW, Ferrari, Jaguar, Lamborghini, Land Rover, Maserati, Mercedes-Benz ja Porsche. Euroopast on pärit ka mitu suurt autotootjat, näiteks Dacia, Citroën, Fiat, Opel, Peugeot, Renault, Seat, Volkswagen ja Volvo.

Allolevas tabelis on Euroopa Liidus põhinevad börsil noteeritud suurimad ettevõtted 2016. aasta seisuga. Järjestus põhineb käibel (miljonites dollarites) ja selle aluseks on Fortune Global 500 järjestus.

Fortune Global 500: kümme Euroopa Liidu suurimat hargmaist ettevõtet käibe järgi (2016)[39]
KohtEttevõteLühiinfoKäive (mln $)Kasum (mln $)TöötajaidPeakorterTööstusharu
1.Royal Dutch ShellRDS.A272 156193990 000London, Suurbritannia; Haag, HollandEnergia
2.VolkswagenVLKAY236 600−1520610 076Wolfsburg, SaksamaaMootorsõidukid ja varuosad
3.BP p.l.c.BP.L183 000410074 500London, SuurbritanniaEnergia
4.DaimlerDDAIY165 8009345284 015Stuttgart, SaksamaaMootorsõidukid ja varuosad
5.EXOR GroupEXOSF152 591825303 247Torino, ItaaliaRahandus
6.TotalTOT143 421508796 019Pariis, PrantsusmaaEnergia
7.E.ONEONGY129 277−776456 490Essen, SaksamaaEnergia
8.AXAAXAHY129 250623198 279Pariis, PrantsusmaaRahandus
9.AllianzAZSEY122 9487339142 459München, SaksamaaRahandus
10.BNP ParibasBNPQY111 5317426181 551Pariis, PrantsusmaaRahandus

Liikmesriikide majandus

muuda

Jõukus

muuda
Euroopa riikide rahvaarv ja SKT elaniku kohta (2010)

12 Euroopa Liidu uusima liikmesriigi majandus on kasvanud protsentides kiiremini kui liidu vanemate liikmesriikide majandus. Vahemikus 2005–2015 kasvas SKT kõigist liikmesriikidest enim Slovakkias, mistõttu hakati riiki kutsuma hüüdnimega Tatra tiiger. 2000. aastate alguses kasvas olulisel määral ka Baltimaade SKT, kusjuures Läti kasv ületas 11%, lähenedes Hiina kasvule (ent 2000. aastate lõpu majandussurutis nullis suure osa juurdekasvust).

Sellise kasvu põhjuste hulka kuuluvad valitsuste kohustused rahapoliitika stabiliseerimiseks, ekspordile orienteeritud kaubanduspoliitika, madal proportsionaalse tulumaksu määr ja suhteliselt odava tööjõu kasutamine. Aastal 2015 oli kõigi EL-i liikmesriikide hulgas suurim SKT kasv aga Iirimaal, ulatudes 25,1%-ni. Kokkuvõtlikult kasvab Euroopa Liidu majandus viimastel aastatel piirkonniti väga erinevalt, kusjuures suuremad riigid kannatavad üldiselt seisaku käes ning uued liikmesriigid naudivad püsivat ja jõulist majanduskasvu.

Kuigi kogu liidu SKT kasvab, väheneb Euroopa Liidu osakaal ülemaailmsest kogutoodangust. Selle peamine põhjus on Hiina, India ja Brasiilia sarnase majanduse esilekerkimine.

EL-i liikmesriikide SKT reaalkasvu määrad[4][40]
Liikmesriik201220132014201520162017Aastane kasv
(2012–2017)		Viimane kasutada
olnud kvartal
 Austria0,70,00,81,11,53,01,183,0
 Belgia0,20,21,31,41,41,71,031,4
 Bulgaaria0,00,91,33,63,93,62,223,4
 Horvaatia−2,3−0,5−0,12,43,52,91,02,8
 Küpros−3,1−5,9−1,42,03,43,9−0,183,9
 Tšehhi−0,8−0,52,75,32,54,32,252,4
 Taani0,20,91,61,62,02,31,430,6
 Eesti4,31,92,91,93,54,93,233,7
 Soome−1,4−0,8−0,60,12,52,80,432,5
 Prantsusmaa0,30,61,01,11,22,21,071,7
 Saksamaa0,50,52,21,72,22,21,551,9
 Kreeka−7,3−3,20,7−0,3−0,21,4−1,481,8
 Ungari−1,62,14,23,42,24,02,384,6
 Iirimaa0,21,38,825,15,07,27,9310,0
 Itaalia−2,8−1,70,11,00,91,5−0,171,2
 Läti4,02,41,93,02,24,534,4
 Leedu3,83,53,52,02,33,83,153,8
 Luksemburg−0,43,75,82,93,12,32,95,1
 Malta2,74,68,29,55,26,76,155,7
 Holland−1,0−0,11,42,02,22,91,232,7
 Poola1,61,43,33,83,14,835,0
 Portugal−4,0−1,10,91,81,62,70,322,3
 Rumeenia1,23,53,43,94,86,93,954,2
 Slovakkia1,71,52,83,93,33,42,773,9
 Hispaania−2,9−1,71,43,43,33,11,12,7
 Rootsi−0,31,22,64,53,22,32,253,3
 Sloveenia−2,7−1,13,02,33,14,91,584,3
 Suurbritannia1,42,02,92,31,81,72,021,3
 Euroopa Liit−0,40,31,82,32,02,41,42,1
Euroala−0,9−0,21,42,11,92,41,122,1
EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT miljonites eurodes[41]
Liikmesriik2007201220132014201520162017
 Austria283,978318,653323,910333,062344,493353,296369,899
 Belgia344,712387,500392,339400,288410.435423.048437.204
 Bulgaaria32,44941,94742,01142,76245,28648,12951,663
 Horvaatia43,92643,99643,72543,39144,52246,38248,990
 Küpros17,59119,49018,14017,60617,74218,12219,571
 Tšehhi138,303161,434157,742156,660168,473176,564191,643
 Taani233,383254,578258,743265,757271,778277,489288,981
 Eesti16,24617,94018,93219,76620,34821,09823,615
 Soome186,584199,793203,338205,474209,604215,773223,843
 Prantsusmaa1945,6702086,9292115,2562147,6092194,2432228,8572291,705
 Saksamaa2513,2302758,2602826,2402923,9303032,8203132,6703277,340
 Kreeka232,695191,204180,654178,656176,312174,199177,735
 Ungari102,16999,502101,887105,574110,723113,731124,050
 Iirimaa197,202175,561180,298194,537262,037275,567294,110
 Itaalia16095511613,2651604,5991621,8271652,1521680,5231724,955
 Läti22,67922,05822,87423,68124,35324,92727,033
 Leedu29,04133,34834,96036,56837,42738,66842,191
 Luksemburg37,17944,11246,50049,99352,10253,00455,378
 Malta5,7577,1657,6438,4549,51710,19211,140
 Holland613,280645,164652,748663,008683,457702,641737,048
 Poola313,874389,377394,734411,005430,055425,980467,167
 Portugal175,468168,398170,269173,079179,809185,179194,614
 Rumeenia128,618133,511144,253150,357160,314169,771187,940
 Slovakkia56,24272,70374,17076,08878,89681,15484,851
 Sloveenia35,15336,07636,23937,61538,83740,41843,000
 Hispaania1080,8071039,8151025,6931037,8201079,9981118,5221166,319
 Rootsi356,434423,341435,752432,691449,015465,186475,231
 Suurbritannia2245,3242078,2922063,6242278,8942602,1402395,8012332,087
 Euroopa Liit12997,54413463,40513577,27114044,69014797,44414907,85215350,567
Euroala (19)9403,0649837,4309934,75810157,54010515,85010790,07711188,371
EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT elaniku kohta eurodes[41]
Liikmesriik201220132014201520162017
 Austria37 80038 20039 00039 90040 40042 100
 Belgia35 00035 30035 80036 50037 50038 500
 Bulgaaria570058005900630068007300
 Horvaatia10 30010 30010 20010 60011 10011 800
 Küpros22 60021 00020 70020 90021 30022 800
 Tšehhi15 40015 00014 90016 00016 70018 100
 Taani45 50046 10047 10047 80048 40050 100
 Eesti13 50014 30015 00015 50016 00018 000
 Soome36 90037 40037 60038 20039 30040 600
 Prantsusmaa31 80032 10032 40033 00033 30034 200
 Saksamaa34 30035 00036 20037 30038 20039 600
 Kreeka17 30016 50016 40016 30016 20016 600
 Ungari10 00010 30010 70011 30011 60012 700
 Iirimaa38 20039 20042 20056 40058 80061 200
 Itaalia26 70026 50026 70027 20027 70028 500
 Läti10 80011 40011 90012 30012 70013 900
 Leedu11 20011 80012 50012 90013 50014 900
 Luksemburg83 00085 30089 50091 50090 70092 800
 Malta17 10017 90019 40021 40022 40023 800
 Holland38 50038 90039 30040 40041 30043 000
 Poola10 10010 30010 70011 20011 10012 200
 Portugal16 00016 30016 60017 40017 90018 900
 Rumeenia670072007500810086009600
 Slovakkia13 40013 70014 00014 60014 90015 600
 Sloveenia17 50017 60018 20018 80019 60020 800
 Hispaania22 20022 00022 30023 30024 10025 100
 Rootsi44 50045 40044 60045 80046 90047 200
 Suurbritannia32 60032 20035 30040 00036 50035 300
 Euroopa Liit26 60026 80027 60029 00029 20030 000
Euroala29 20029 50030 00031 00031 70032 800
 Serbia440048004700470049005200
EL-i liikmesriikide Gini koefitsiendid[7]
Liikmesriik2011201220132014201520162017
 Austria27,427,627,027,627,227,227,9
 Belgia26,326,525,925,926,226,326,0
 Bulgaaria35,033,635,435,437,037,740,2
 Horvaatia31,230,930,930,230,429,829,9
 Küpros29,231,032,434,833,632,130,8
 Tšehhi25,224,924,625,125,025,124,5
 Taani26,626,526,827,727,427,727,6
 Eesti31,932,532,935,634,832,731,6
 Soome25,825,925,425,625,225,425,3
 Prantsusmaa30,830,530,129,229,229,329,3
 Saksamaa29,028,329,730,730,129,529,1
 Kreeka33,534,334,434,534,234,333,4
 Ungari26,927,228,328,628,228,228,1
 Iirimaa29,830,530,731,129,829,5
 Itaalia32,532,432,832,432,433,132,7
 Läti35,135,735,235,535,434,534,5
 Leedu33,032,034,635,037,937,037,6
 Luksemburg27,228,030,428,728,531,030,9
 Malta27,227,127,927,728,128,528,3
 Holland25,825,425,126,226,726,927,1
 Poola31,130,930,730,830,629,829,2
 Portugal34,234,534,234,534,033,933,5
 Rumeenia33,534,034,635,037,434,733,1
 Slovakkia25,725,324,226,123,724,323,2
 Sloveenia23,823,724,425,024,524,423,7
 Hispaania34,034,233,734,734,634,534,1
 Rootsi26,026,026,026,926,727,628,0
 Suurbritannia33,031,330,231,632,431,5
 Euroopa Liit30,830,530,531,031,030,830,3
Euroala30,630,530,731,030,830,730,5
 Serbia––38,038,638,238,6
 Montenegro[42]30,832,132,331,9––

Tööturg

muuda

Augustis 2018 oli Euroopa Liidu sesoonselt korrigeeritud töötuse määr 6,8%.[43] Seejuures oli euroala töötuse määr 8,1%.[43] Liidu liikmesriikidest olid töötuse määrad madalaimad Tšehhi Vabariigis (2,5%), Saksamaal (3,4%) ja Poolas (3,4%) ning kõrgeimad Hispaanias (15,2%) ja Kreekas (19,0% juulis 2018).[43]

Järgmises tabelis on töötuse määra ajalugu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohta.

Töötuse määr riigiti (aluseks on võetud iga aasta märtsikuu)
Liikmesriik[43]2009201020112012201320142015201620172018Viimane kasutatav

kvartal

 Austria5,04,94,74,65,45,65,65,95,75,04,8
 Belgia8,08,56,97,18,38,58,78,17,66,16,5
 Bulgaaria6,39,911,212,113,011,910,08,16,45,45,2
 Horvaatia8,910,813,715,516,517,716,613,911,89,08,5
 Küpros4,66,76,910,714,916,216,213,112,18,97,5
 Tšehhi5,97,76,86,97,26,55,64,03,22,22,5
 Taani5,37,67,47,77,16,66,46,05,94,94,9
 Eesti4,311,919,214,011,19,17,96,76,45,75,3
 Soome7,68,57,97,68,18,49,29,08,87,97,6
 Prantsusmaa8,99,39,19,510,310,210,310,19,69,29,3
 Saksamaa7,67,36,15,45,35,14,84,33,93,53,4
 Kreeka9,111,616,022,727,126,926,023,822,120,119,0
 Ungari9,611,411,111,310,67,97,35,74,43,73,7
 Iirimaa11,113,214,315,013,612,09,88,37,05,85,4
 Itaalia7,68,48,010,511,912,712,411,511,510,89,7
 Läti14,820,416,715,911,911,19,88,68,87,77,4
 Leedu11,617,816,514,012,111,59,38,47,56,56,2
 Luksemburg5,44,64,75,15,76,06,46,45,85,35,2
 Malta6,66,96,56,56,25,95,74,94,24,33,8
 Holland3,95,14,85,56,97,87,06,45,13,93,7
 Poola7,910,09,49,810,69,77,86,45,13,93,4
 Portugal10,111,612,515,017,214,713,212,09,77,56,8
 Rumeenia6,07,36,87,06,97,06,76,45,24,44,3
 Slovakkia10,714,913,613,714,113,611,910,18,57,06,6
 Sloveenia5,36,98,17,910,810,19,28,36,95,55,3
 Hispaania17,419,520,723,926,325,223,020,318,015,915,2
 Rootsi7,88,87,97,58,38,07,57,26,46,26,6
 Suurbritannia7,37,97,78,17,76,65,44,94,54,14,0
 Euroopa Liit8,69,79,510,310,910,59,78,87,97,16,8
Majandusvabaduse indeks
Liikmesriik2016[44]2017[45]
 Austria71,272,3
 Belgia68,867,8
 Taani75,375,1
 Soome73,474,0
 Prantsusmaa62,563,3
 Saksamaa73,873,8
 Kreeka54,055,0
 Iirimaa77,376,7
 Itaalia61,762,5
 Luksemburg73,275,9
 Holland73,775,8
 Portugal65,362,6
 Hispaania67,663,6
 Rootsi72,774,9
 Suurbritannia76,476,4
 Bulgaaria66,867,9
 Horvaatia61,559,4
 Küpros67,967,9
 Tšehhi72,573,3
 Eesti77,279,1
 Ungari66,865,8
 Läti69,774,8
 Leedu75,275,8
 Malta66,567,7
 Poola68,668,3
 Rumeenia66,669,7
 Slovakkia67,265,7
 Sloveenia60,359,2
 Euroopa Liit69,169,4
Töötuse määr EL-i ja EFTA liikmesriikides märtsis 2018[46]
Töötuse määr valitud Euroopa riikides ja 28 EL-i liikmesriigi keskmine vahemikus jaanuar 2004 – aprill 2014

Riigi rahandus

muuda
Riigi rahandus (koos Maastrichti kriteeriumitest tulenevate piirangutega)
LiikmesriikEelarve puudujääk protsendina SKT-st (2017)
(EL-i piir: –3%)[47]		Riigivõlg protsendina SKT-st (2017)
(EL-i piir: 60%)[48]		THHI inflatsioonimäär (2017)
Max 1,9% (seisuga 22.05.2018)[49]		Pikaajaline intressimäär (märts 2018)
Max 3,2% (seisuga 22.05.2018)[50][51]

 Austria−0,778,41,00,81
 Belgia−1,0103,11,80,87
 Bulgaaria0,925,4−1,31,05
 Horvaatia0,878,0−0,62,19
 Küpros1,897,5−1,21,83
 Tšehhi1,634,60,61,81
 Taani1,036,40,00,64
 Eesti−0,39,00,8–
 Soome−0,661,40,40,72
 Prantsusmaa−2,697,00,30,84
 Saksamaa1,364,10,40,53
 Kreeka0,8178,60,04,27
 Ungari−2,073,60,42,60
 Iirimaa−0,368,0−0,21,01
 Itaalia−2,3131,8−0,11,97
 Läti−0,540,10,10,83
 Leedu0,539,70,70,31
 Luksemburg1,523,00,00,68
 Malta3,950,80,91,23
 Holland1,156,70,10,63
 Poola−1,750,6−0,23,27
 Portugal−3,0125,70,61,79
 Rumeenia−2,935,0−1,14,53
 Slovakkia−1,050,9−0,50,80
 Sloveenia0,073,6−0,21,11
 Hispaania−3,198,3−0,31,33
 Rootsi1,340,61,10,77
 Suurbritannia−1,987,70,71,45
 Euroopa Liit−1,081,60,31,34
Euroala−0,986,70,21,07

Kaubandus

muuda
 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu suurimate kaubanduspartnerite loend

Euroopa Liit on maailma suurim eksportija[52] ning alates 2008. aastast ka suurim kaupade ja teenuste importija.[53][54] Liikmesriikide omavahelisele sisekaubandusele aitab kaasa kaubandustõkete, näiteks tollimaksude ja piirikontrolli kaotamine. Euroalas soodustab kaubavahetust valuutakursside erinevuste puudumine.[55]

Sarnaseid põhimõtteid rakendatakse Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingute raames ka suurema hulga riikide jaoks. Selle nn pehme lahenduse kaudu soovitakse mõjutada neis riikides poliitikat. Euroopa Liit esindab kõiki oma liikmeid Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja tegutseb vaidluste korral liikmesriikide nimel. Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi kaubanduslike kokkulepete sõlmimiseks riikidega, mis jäävad väljapoole Maailma Kaubandusorganisatsiooni, peab lepingu heaks kiitma ka iga liikmesriik.[55]

10 EL-i suurimat kaubanduspartnerit (2016)
Peamised kaubanduspartnerid (2016)[56]
KohtPartnerImport (mln €)% koguimpordistEksport (mln €)% koguekspordistKaubavahetus kokku (mln €)% kogu kaubavahetusest
–  Euroopa Liit1 706 4131001 745 7301003 452 143100
1  Ameerika Ühendriigid246 77414,5362 04320,7608 81717,6
2  Hiina344 64220,2170 1369,7514 77914,9
3  Šveits121 6087,1142 4328,2264 0407,6
4  Venemaa118 6617,072 4284,1191 0895,5
5  Türgi66 6523,978 0304,5144 6814,2
6  Jaapan66 3833,958 1363,3124 5193,6
7  Norra62 9353,748 3712,8111 3063,2
8  Lõuna-Korea41 4332,444 5182,685 9512,5
9  India39 2652,337 8002,277 0652,2
10  Kanada29 0941,735 2002,064 2941,9
11  Brasiilia29 3341,730 9091,8%60 2431,7
12  Araabia Ühendemiraadid9 2010,545 8472,655 0481,6
13  Mehhiko19 8001,233 9281,953 7281,6
14  Hongkong18 2121,134 9892,053 2011,5
15  Saudi Araabia19 0101,133 9251,952 9351,5
16  Singapur19 4361,131 4231,850 8591,5
17  Lõuna-Aafrika Vabariik22 8531,322 9861,345 8391,3
18  Taiwan26 0571,519 6311,145 6881,3
19  Austraalia13 0700,832 4371,945 5071,3
20  Vietnam33 0641,09 3320,542 3961,2
21  Alžeeria16 5001,020 9081,237 4081,1
22  Malaisia22 1771,313 2320,835 4091,0
23  Maroko13 8090,820 7911,234 5991,0
24  Iisrael13 1970,821 1421,234 3391,0
25  Tai20 3391,213 5950,833 9341,0
26  Ukraina13 0800,816 5050,929 5860,9
27  Egiptus6 6910,420 6441,227 3350,8
28  Indoneesia14 6180,910 4610,625 0790,7
29  Serbia8 7240,511 6980,720 4220,6
30  Nigeeria10 9370,68 9610,519 8980,6
Kaubavahetus riikide rühmadest partneritega (2012)[56]
KohtPartnerregioonImport (mln €)% koguimpordistEksport (mln €)% koguekspordistKaubavahetus kokku (mln €)% kogu kaubavahetusest
–EL kokku1 791 7271001 686 7741003 478 501100
–AKV riigid99 1965,586 6525,1185 8485,3
–Andide Ühendus17 7281,011 7380,729 4670,8
–Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon100 0355,681 3244,8181 3605,2
–BRIC577 51332,2345 19820,5922 71126,5
–Kesk-Ameerika integratsioonisüsteem9 5460,55 3540,314 9000,4
–Euroopa Liidu kandidaatriigid55 3863,189 6545,3145 0404,2
–Sõltumatute Riikide Ühendus273 50515,3172 64110,2446 14612,8
–EFTA208 73911,7186 22211,0394 96111,4
–Ladina-Ameerika riigid109 9786,1110 2976,5220 2756,3
–Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkond (v.a EL ja Türgi)73 3414,192 8125,5166 1534,8
–Mercosur49 1962,750 2663,099 4612,9
–NAFTA255 65714,3351 09020,8606 74617,4

Piirkondlikud erinevused

muuda

Euroopa Liidu jõukaimate regioonide võrdlemine võib osutuda keerukaks. Selle peamine põhjus on kasutusel olev statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (NUTS), mille 1. ja 2. tasand ei ole ühetaolised. Mõni regioon on väga suur (näiteks NUTS-1 tasandil Hessen, mille pindala on 21 100 km², ja Île-de-France, mille pindala on 12 011 km²), kuid samas on mõni regioon märgatavalt väiksem (näiteks NUTS-1 tasandil Hamburg, mille suurus on vaid 755 km², või Suur-London, mille pindala on 1580 km²). Äärmuslik näide on Soome, mis on ajaloolistel põhjustel jaotatud 5,3 miljoni elanikuga Soome mandriosaks ja 27 000 elanikuga Ahvenamaa autonoomseks saarestikuks.

Selliste andmete üks probleeme seisneb asjaolus, et mõnda piirkonda (sh Suur-Londonisse) saabub suur hulk pendelrändajaid, kergitades seeläbi numbreid kunstlikult. Selle tulemus on SKT näitaja suurendamine ilma piirkonnas elavate inimeste hulka muutmata (suurendatakse SKT-d inimese kohta). Samasuguseid probleeme võib tekitada suur hulk piirkonda külastavaid turiste. Neid andmeid kasutatakse aga selleks, et määrata kindlaks eri programmide (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi) raames finantsabiga toetavaid piirkondi. NUTS-regiooni piiritlemise otsus on suurel määral meelevaldne (see ei põhine objektiivsetel ja ühetaolistel kriteeriumitel üle Euroopa) ning see tehakse Euroopa tasandil.

NUTS-1 ja NUTS-2 regioonid

muuda

Kui arvestada SKT-d elaniku kohta, asub kaheksa NUTS-1 ja NUTS-2 piirkonda, mis kuuluvad näitajate poolest Euroopas esikümnesse, esimeses 15 liikmesriigis. Hiljem liitunud riikide regioonidest kuuluvad esikümnesse vaid Praha ja Bratislava regioon. NUTS-2 klassifikatsiooni järgi olid 2016. aastal elaniku kohta arvutatava regionaalse SKT poolest juhtival kohal Inner London-Westi regioon Suurbritannias (611% keskmisest), Luksemburgi Suurhertsogiriik (257%) ning Lõuna- ja Ida-Iirimaa (217%). Ent kõigi nende kolme piirkonna näitajaid suurendavad kunstlikult piirkonda liikuvad pendelrändajad.[58]

Veel üks andmete kunstliku suurenemise näide on Groningen. Sealne arvestuslik SKT elaniku kohta on väga suur seetõttu, et piirkonnas on suured maagaasivarud – tegelikult on Groningen üks Hollandi vaesemaid piirkondi. 150% taseme ületab kokku 19 NUTS-2 regiooni:

  • 5 Saksamaal;
  • 3 Suurbritannias;
  • 2 Austrias;
  • 1 Belgias, Hollandis, Iirimaal, Prantsusmaal, Rootsis, Slovakkias, Taanis ja Tšehhi Vabariigis;
  • Luksemburg, mis moodustab eraldi regiooni.

NUTS-regioone käsitleva määruse järgi on keskmise NUTS-1 regiooni minimaalne elanike arv 3 miljonit ja maksimaalne arv 7 miljonit; NUTS-2 piirkonna puhul on need näitajad 800 000 ja 3 miljonit.¹[59] Ent seda määratlust ei aktsepteeri Eurostat – nende käsitluses on Prantsusmaa 11,6 miljoni elanikuga Île-de-France'i piirkond NUTS-2 regioon, kuid ainult 664 000 elanikuga Bremeni liidumaad käsitletakse NUTS-1 regioonina.

KohtNUTS-2 regioonLiikmesriikSKT elaniku kohta (2016)
eurodes% EL-i keskmisest
1.Inner London – West  Suurbritannia178 200611%
2.Luksemburg  Luksemburg75 100257%
3.Lõuna- ja idaosa  Iirimaa63 400217%
4.Brüssel  Belgia58 400200%
5.Hamburg  Saksamaa58 300200%
6.Bratislava maakond  Slovakkia53 700184%
7.Praha  Tšehhi53 100182%
8.Ülem-Baieri  Saksamaa51 500177%
9.Île-de-France  Prantsusmaa51 100175%
10.Stockholm  Rootsi50 400173%

KohtNUTS-1 regioonLiikmesriikSKT elaniku kohta (2016)
eurodes% EL-i keskmisest
1.Luksemburg  Luksemburg75 100257%
2.Brüssel  Belgia58 400200%
3.Hamburg  Saksamaa58 300200%
4.London  Suurbritannia54 800188%
5.Iirimaa  Iirimaa53 300183%
6.Île-de-France  Prantsusmaa51 100175%
7.Bremeni liidumaa  Saksamaa45 200155%
8.Östra Sverige (Ida-Rootsi)  Rootsi42,200145%
9.Baieri  Saksamaa41,700143%
10.West-Nederland (Lääne-Holland)  Holland41,500142%

Allikas Eurostat[58]

NUTS-2 ja NUTS-1 regioonid, mille SKT elaniku kohta oli kõige madalam, asusid 2016. aasta seisuga Bulgaarias, madalaim oli näitaja Severozapadeni regioonis. Kokku 21-s Euroopa Liidu regioonis jäi SKT näitaja allapoole 50% (liidu keskmisest) taset: neist viis asus Bulgaarias ja Poolas, neli Ungaris, kolm Rumeenias ja Kreekas ning üks Prantsusmaal.[58]

KohtNUTS-2 regioonLiikmesriikSKT elaniku kohta (2016)
eurodes% EL-i keskmisest
1.Severozapaden  Bulgaaria8 60029%
2.Mayotte  Prantsusmaa9 70033%
3.Severen Tsentralen  Bulgaaria9 80034%
4.Južen Tsentralen  Bulgaaria9 90034%
5.Nord-Est  Rumeenia10 40036%
6.Severoiztotšen  Bulgaaria11 40039%
7.Sud-Vest  Rumeenia12 40042%
8.Jugoiztotšen  Bulgaaria12 50043%
9.Põhja-Alföld  Ungari12 50043%
10.Lõuna-Dunántúl  Ungari12 90044%

KohtNUTS-1 regioonLiikmesriikSKT elaniku kohta (2016)
eurodes% EL-i keskmisest
1.Severna i Iztotšna Bulgaria  Bulgaaria10 70037%
2.Macroregiunea Doi  Rumeenia12 20042%
3.Alföld ja Észak  Ungari13 20045%
4.Region Wschodni  Poola14 00048%
5.Macroregiunea Patru  Rumeenia14 90051%
6.Põhja-Kreeka  Kreeka15 10052%
7.Macroregiunea Unu  Rumeenia15 30053%
8.Kesk-Kreeka  Kreeka15 80054%
9.Region Północny  Poola17 00058%
10.Horvaatia  Horvaatia17,50060%

Allikas Eurostat[58]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table.
  2. ↑ 2,0 2,1 "IMF World Economic Outlook Database, October 2018". International Monetary Fund. Vaadatud 09.10.2018.
  3. ↑ Report for Selected Country Groups and Subjects. Vaadatud 12.10.2016.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". Epp.eurostat.ec.europa.eu. 11.03.2011. Vaadatud 28.07.2016.
  5. ↑ Inflation in the euro area. August 2017. Eurostat}}
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.06.2020. Vaadatud 13.10.2016.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu.
  8. ↑ "Harmonised unemployment rate by sex – Total". ec.europa.eu. Vaadatud 02.12.2016.
  9. ↑ "Triennial Central Bank Survey 2007" (PDF). BIS. 19.12.2007. Vaadatud 25.07.2009.
  10. ↑ Aristovnik, Aleksander; Čeč, Tanja (30.03.2010). "Compositional Analysis of Foreign Currency Reserves in the 1999–2007 Period. The Euro vs. The Dollar As Leading Reserve Currency" (PDF). Munich Personal RePEc Archive, Paper No. 14350. Vaadatud 27.12.2010.
  11. ↑ Boesler, Matthew (11.11.2013). "There Are Only Two Real Threats To The US Dollar's Status As The International Reserve Currency". Business Insider. Vaadatud 08.12.2013.
  12. ↑ "Report for Selected Countries and Subjects". www.imf.org. Vaadatud 13.10.2016.
  13. ↑ "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu. Vaadatud 14.10.2016.
  14. ↑ "GINI index (World Bank estimate) | Data". data.worldbank.org. Vaadatud 14.10.2016.
  15. ↑ "Monthly Reports". www.world-exchanges.org. Vaadatud 12.10.2016.
  16. ↑ "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2007. Vaadatud 12.10.2016.
  17. ↑ "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2011. Vaadatud 12.10.2016.
  18. ↑ "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu. Vaadatud 13.10.2016.
  19. ↑ "Romania becomes third eastern European EU country to be bailed out". The Guardian. 25.03.2009.
  20. ↑ "EU budget at a glance". Europa, EU information website. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2007. Vaadatud 06.11.2007.
  21. ↑ ELi 2018. aasta eelarve – Consilium. Vaadatud 31.10.2018.
  22. ↑ "Europäische Union: Anteile der Wirtschaftssektoren am Bruttoinlandsprodukt (BIP) von 2004 bis 2014". statista.de (saksa). World Bank. Vaadatud 22.03.2016.
  23. ↑ European Commission, Overview of the Capital Markets Union, accessed 9 May 2018
  24. ↑ European Commission, Capital markets union action plan, accessed 9 May 2018
  25. ↑ Conference Report: European Financial Market Integration, 6 June 2016, accessed 20 September 2018
  26. ↑ "EU's capital markets union 2.0, explained". POLITICO (Ameerika inglise). 08.06.2017. Vaadatud 07.03.2018.
  27. ↑ "What is the capital markets union?". European Commission – European Commission (inglise). Vaadatud 07.03.2018.
  28. ↑ "EU Capital Markets Union". Financial Times (Briti inglise). Vaadatud 07.03.2018.
  29. ↑ White, Lucy (24.04.2018). "EU's Dombrovskis ignites fresh row over City's market access post-Brexit" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2018. Vaadatud 25.04.2018. Regarding Capital Markets Union, the European Commission's plan to improve access to non-bank financing across the EU, he said the departure of the UK makes this project even more important and even more urgent. It will have to compensate for the EU's largest financial centre not being in the EU and not being in the single market any more
  30. ↑ Brexit: the United-Kingdom and EU financial services. 09.12.2016.
  31. ↑ The Bank of England’s approach to the authorisation and supervision of international banks, insurers and central counterparties. Bank of England. Vaadatud 02.03.2018. "The UK’s financial sector also brings substantial benefits to EU households and firms, allowing them to access a broad range of services efficiently and reliably".
  32. ↑ Europe Economics (06.07.2011). "The value of Europe's international financial centres to the EU economy". City of London and TheCityUK. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.05.2015. Vaadatud 23.05.2015.
  33. ↑ "The Global Financial Centres Index 22" (PDF). Long Finance. September 2017.
  34. ↑ "EU expenditure and revenue". Financial Programming and Budget. European Commission. Vaadatud 15.09.2014.
  35. ↑ "EU budget myths". EC Europa. European Commission. Vaadatud 15.09.2014.
  36. ↑ UNWTO Tourism Highlights, 2018 Edition. Vaadatud 08.11.2018.
  37. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2021. Vaadatud 16. novembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  38. ↑ 38,0 38,1 BP Statistical Review of World Energy. Vaadatud 09.11.2018.
  39. ↑ "Fortune Global 500 List 2017: See Who Made It". Fortune. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2016. Vaadatud 16. novembril 2018.
  40. ↑ "GDP up by 0.4% in both euro area and EU28". ec.europa.eu. Vaadatud 07.09.2018.
  41. ↑ 41,0 41,1 "Gross domestic product at market prices (Current prices and per capita)". Eurostat. Vaadatud 28.07.2016.
  42. ↑ "GINI Index for Montenegro". 18.01.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.06.2020. Vaadatud 16.11.2018. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  43. ↑ 43,0 43,1 43,2 43,3 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu.
  44. ↑ "2016 IEF (XLS) table download". The Heritage Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.02.2016. Vaadatud 01.02.2016.
  45. ↑ "2017 IEF (XLS) table download". The Heritage Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.05.2017. Vaadatud 01.02.2017.
  46. ↑ "Arbeitsmarktstatistik, März 2018" (pdf) (German). State Secretariat for Economic Affairs SECO. Vaadatud 05.07.2018.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  47. ↑ "Government deficit, excluding support for financial institutions". Eurostat. Vaadatud 28.04.2018.
  48. ↑ "General government gross debt – annual data". Eurostat. Vaadatud 04.02.2017.
  49. ↑ "Annual Inflation". Eurostat. Vaadatud 04.02.2017.
  50. ↑ http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=irt_lt_mcby_m&lang=en
  51. ↑ http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/conrep/cr201606.en.pdf
  52. ↑ "Central Intelligence Agency". Cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.04.2019. Vaadatud 26.04.2011.
  53. ↑ "World trade report 2009" (PDF). WTO information website.
  54. ↑ "EU position in world trade". European Commission. Vaadatud 24.05.2015.
  55. ↑ 55,0 55,1 Se-jeong, Kim (19.07.2009). "EU-Korea FTA Will Be a Long Process: Greek Ambassador". The Korea Times. Vaadatud 15.08.2009.
  56. ↑ 56,0 56,1 "Top Trading Partners 2017 – Trade Statistics". trade.ec.europa.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2018. Vaadatud 16. novembril 2018.
  57. ↑ "Extra-EU27 trade, by main partners, total product". Epp.eurostat.ec.europa.eu. 17.10.2013. Vaadatud 20.05.2014.
  58. ↑ 58,0 58,1 58,2 58,3 Eurostat (28.02.2018). "Regional GDP per capita ranged from 29% to 611% of the EU average in 2016". Europa web portal. Vaadatud 04.03.2018.
  59. ↑ [1]
  • ^ Rohelised lahtrid osutavad prognoositavatele näitajatele.
  • ^ Üks regioon võib Eurostati poolt olla klassifitseeritud kui NUTS-1, NUTS-2 ja NUTS-3 regioon. Mitmed NUTS-1 regioonid on klassifitseeritud ka kui NUTS-2 regioonid: näiteks Brüsseli pealinnapiirkond või Île-de-France. Paljud riigid on klassifitseeritud ühe NUTS-1 ja NUTS-2 regioonina: näiteks Läti, Leedu, Luksemburg ja Taani (kuigi seal elab üle 3 miljoni elaniku).
  • "Euro-indicators News release" (PDF). Inflatsiooni andmed juunist 2005. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 18.07.2005.
  • "Euro-indicators News release" (PDF). Töötuse andmed maist 2005. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 18.07.2005.
  • "World Bank". Andmed GNI kohta (juuli 2005). Vaadatud 04.08.2005.

SKT kasvu ja kogusummade kohta on kasutatud järgmisi lehekülgi (Rahvusvaheline Valuutafond):

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https:https://www.how.com.vn/wiki/index.php?lang=et&q=Euroopa_Liidu_majandus&oldid=6644459"
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineKategooria:Eesti näitlejad2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallisEri:Viimased muudatusedJaanipäevLaura KalleIthaka MariaSuluseis (jalgpall)VõidupühaKategooria:Eesti kirjanikudRasmus KaljujärvUrmas EspenbergEuroopa meistrivõistlused jalgpallisAllan NoormetsRoomet LeigerIndrek SaarPoolahvilisedCarles PuigdemontEestiSloveeniaKategooria:Eesti maalikunstnikudDagestanEesti kirjanike loendEsilehtKategooria:Hiiumaa valla küladPriit VõigemastEvelin VõigemastKategooria:Eesti heliloojadPulma-aastapäevKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti ajakirjanikudJaanimardikasJuunipõrnikasKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidAndri HnatovKategooria:Ungari linnadKaja KallasKategooria:Eesti luuletajad