Geislingen
 | See artikkel räägib Steige-äärsest Geislingenist; samanimeliste kohta vaata lehekülge Geislingen (täpsustus) |
Geislingen an der Steige on linn Saksamaal Baden-Württembergis.
| Geislingen an der Steige | |||
|---|---|---|---|
| |||
 Vana raekoda | |||
| Pindala: 75,83 km² | |||
Elanikke: 28 655 (31.12.2022)[1]  | |||
| Koordinaadid: 48° 37′ N, 9° 50′ E | |||
  | |||
Kuni 1802. aastani kuulus Geislingen Ulmi vabalinnale, 1803–1810 Baierile, seejärel Württembergile.
Geislingen ja Eesti
muuda1944. aasta suure põgenemise laine tõi Saksamaale tuhandeid eestlasi. Pärast teist maailmasõda elas Geislingeni põgenikelaagris 4400 eesti pagulast (sealhulgas Voldemar Päts, Olev Piirsalu, Elias Kasak, Verner Hans Puurand, Henrik Visnapuu, Pedro Krusten, Roman Toi, Peeter Puusep, Harald Raudsepp jt).
Seal tegutsesid Geislingeni Eesti Gümnaasium, Geislingeni Eesti Algkool ja Geislingeni Eesti Teater, Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester, seal ilmus aastail 1945–1953 ajaleht Eesti Post. Geislingeni surnuaiale püstitati 1949. aastal arhitektide Kolmar ja Areni kujundatud, eestlaste saatust eksiilis kajastav mälestusmärk. Kivisse raiuti Geislingenis surnud 102 eestlase nimed, hiljem täiendati nimekirja ühtekokku 154 nimega. Geislingeni põgenikelaager eksisteeris 1945. aasta oktoobrist 1950. aasta 24. juunini.
2007. aastal elas linnas 27 350 elanikku.
Viited
muuda- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
Kirjandus
muuda- Bernhard Stille. Von Baltikum ins Schwabenland. Estenlager und Ausquartierenschicksal in Geislingen 1945–1950. Weissenhorn, 1994.