Jahihooaeg
Jahihooaeg (hunting season)[1] on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida etteantud ulukeid. Igal aastal määratakse kindel arv ulukeid, mida võib küttida. Ameerika ühendriikides määrab iga osariik kindla arvu ulukeid, kui palju võib jahtida, määratakse ka kindlad alad. Igal Ameerika osariigil on seaduslikult jahtimiseks kindlaks määratud kuupäevad.
.jpg)
Parim aeg küttimiseks on talv, seda on tunnistanud palju kogenud jahimehed. Talv on parim aeg algaja jahimees viia esimesele jahile. Jahihooajal erinevad jahipidamis viisid on hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht ja urujaht.
Jahikalender
muudaJahikalender kinnitab jahimehele, millist ulukit tohib kindlal ajahetkel küttida. Jahihooaeg saab Eestis alguse 1. märtsil ja lõppeb veebruari viimasel päeval. Jahiuluk ehk jahiloom, kellele tohib jahti pidada jahiajal, jahiseaduse[2] järgi. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi ja muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks otstarbeks. Jahiulukid jaotatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks.
Jahiturism
muudaJahihooajaga käib kokku ka jahiturism[3]. Igal aastal meelitab hooaeg kohale jahimehi välismaalt, kelle peamiseks kütitavateks atraktsioonideks on hunt, ilves, kobras, põder, metssiga ja punahirv. Kõigile turistidel kehtib jahiseadus[4], lisaks peab turist olema täisealine, et omada jahirelvaluba. Teisest riikidest Eestisse tulevad jahimehed peab näitama ette kehtiva välisriigi jahitunnistuse, sellega saab tutvuda jahieeskirjas[5]. Vajalike tunnistuste taotlemisel on abiks Eesti Jahimeeste Selts.
Jahipiirkonnad
muudaJahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.
muudaJahimaa on jagatud jahipiirkondadeks, mis on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib see väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on kokku 331 jahipiirkonda. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 hektarit ja suurim Ida-Harju 118 930 hektarit. Rohkem infot jahipiirkondade kohta leiab Keskkonnaportaalist[6]
Eestis küttimiseks
muuda
Selleks, et küttida Eestis seaduslikult jahiulukeid on vaja:
muuda- Relvaluba
- Jahitunnistus[7]
- Jahirelv (Jahipidamisvahendeid)
- Kehtivat suuruluki laskeluba
- Jahikoer, siis kindlasti jahikoerapass[8]
Ulukite jahiajad
muudaEnim kütitud suurulukite jahiajad Eestis:
muuda| Uluki nimetus | Ladinakeelne nimetus | Jahihooaeg |
| Punahirv | Cervus elaphus | 15. augustist - 15. veebruarini |
| Põder | Alces alces | 15. september - 15. detsember |
| Metssiga | Sus scrofa | Aastaringselt (va.emis põrsastega) |
| Ilves | Lynx lynx | 1. detsember - 28. veebruar (va.emailves kutsikatega) |
| Hunt | Canis lupus | 1. november - 28. veebruar |
| Metskits | Capreolus capreolus | 1. juuni - 30. november |
| Karu | Ursus arctos | 1. augustist - 31. oktoobrini |
Enim kütitud väikeulukite jahiajad Eestis:
muuda| Uluki nimetus | Ladinakeelne nimetus | Jahihooaeg |
| Kobras | Castor fiber | 1. august - 15. aprillini |
| Rebane | Vulpes vulpes | 1. augustist - 31. märtsini |
| Kährik | Nyctereutes procyonoides | Aastaringselt |
| Mäger | Meles meles | 1. septembrist jahiaasta lõpuni |
| Mets- või kivinugis | Martes martes, Martes foina | 1. novembrist - 31. märtsini |
| Mink ehk ameerika naarits | Mustela vison | Aastaringselt |
| Hall- või valgejänes | Lepus europaeus, Lepus timidus | 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni |
| Ondatra | Ondatra zibethicus | 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni |
Eestis kütitavad jahiulukid (suurulukid, väikeulukid ja linnud)
muuda- hunt (Canis lupus)
- karu (Ursus arctos)
- ilves (Lynx lynx)
- metssiga (Sus scrofa)
- punahirv (Cervus elaphus)
- põder (Alces alces)
- metskits (Capreolus capreolus)
- rebane (Vulpes vulpes)
- kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
- mink (Mustela vison)
- tuhkur (Mustela putorius)
- metsnugis (Martes martes)
- kivinugis (Martes foina)
- mäger (Meles meles)
- kobras (Castor fiber)
- ondatra (Ondatra zibethicus)
- halljänes (Lepus europaeus)
- valgejänes (Lepus timidus)
- kormoran (Phalacrocorax carbo)
- hallhaigur (Ardea cinerea)
- rabahani (Anser fabalis)
- hallhani (Anser anser)
- suur-laukhani (Anser albifrons)
- kanada lagle (Branta canadensis)
- valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
- viupart (Anas penelope)
- rääkspart (Anas strepera)
- piilpart (Anas crecca)
- sinikael-part (Anas platyrhynchos)
- soopart (Anas acuta)
- rägapart (Anas querquedula)
- luitsnokk-part (Anas clypeata)
- punapea-vart (Aythya ferina)
- tuttvart (Aythya fuligula)
- hahk (Somateria mollissima)
- aul (Clangula hyemalis)
- mustvaeras (Melanitta nigra)
- sõtkas (Bucephala clangula)
- laanepüü (Bonasa bonasia)
- faasan (Phasianus colchicus)
- nurmkana (Perdix perdix)
- lauk (Fulica atra)
- tikutaja (Gallinago gallinago)
- metskurvits (Scolopax rusticola)
- naerukajakas (Larus ridibundus)
- kalakajakas (Larus canus)
- hõbekajakas (Larus argentatus)
- merikajakas (Larus marinus)
- kodutuvi (Columba livia f. domestica)
- kaelustuvi (Columba palumbus)
- hallrästas (Turdus pilaris)
- künnivares (Corvus frugilegus)
- hallvares (Corvus corone)
- ronk (Corvus corax)
Viited
muuda- ↑ https://www.how.com.vn/wiki/en/Hunting_season
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS
- ↑ https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2019/05/jahimeeste-selts-voldik-A4-ENG-0211-fin.pdf
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013051
- ↑ https://keskkonnaportaal.ee/#HTTP7v9IJEePb1Cry0NWC12vmKiAZ9bN94
- ↑ https://www.ejs.ee/jahitunnistus/
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/570239