Kaelusrästas

Kaelusrästas on pesitsusajal levinud Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Lapimaal, Kaukasuses ja Türkmenistanis. Ta on suuremas osas levilast rändlind. Talvitub Vahemere maades.

Kaelusrästas on Eestis haruldane läbirändaja, teda kohatakse peamiselt läänesaartel.

Üldpikkus 24–27 cm. Isaslind on must või tumehall, välja arvatud valge laik pugualal ja pruunikaskollane musta tipuga nokk. Tema tiivad on hõbedaläikelised. Emaslind ja noorlind on tuhmimad. Noorlinnu heledat pugulaiku on sügisel ja talvel raske eristada, see muutub selgeks kevadel seoses sulgede kulumisega.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa alamliigil alpestris on heledad suleäärised laiemad ja silmatorkavamad.

Kaelusrästas on üsna pelglik lind, siiski istub ta musträstast meelsamini silmapaistval kohal puul või põõsal. Lend on sirgjooneline ja erineb tüüpilisest rästa lennust.

Laul koosneb mõnest nukrakõlalisest vilesilbist, millele mõnikord järgneb sädin. Häälitseb musträsta taoliselt naksutavalt.

Pesitsusajal elab mägede okasmetsades, Lapimaal tundrutes, Briti saartel nõmmrabades.Rändel peatub mitmesugusel avamaastikul.

Kaelusrästas pesitseb põhjas ühe korra, lõunas sageli kaks korda suve jooksul. Ta rajab oma poolkera kujulise pesa okaspuu või põõsa alla maapinnale. Pesamaterjaliks kasutab oksaraage, kõrsi, juuri ja sammalt. Kurnas on 3–6, tavaliselt neli muna, neid hauvad ja poegi toidavad mõlemad vanemad. Munad on sinirohelised, pruunide laigukestega. Pojad saavad suguküpseks ühe aastaga.

Sööb putukaid, vihmausse ja teisi selgrootuid ning marju.

• Kaelusrästas andmebaasis eElurikkus