Oopium (lad < kr opion 'magunamahl'; vanemas eestikeelses kirjanduses ka laudanum, mekoonium) on unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl.

Oopiumipõld Harwelli külas Oxfordshire maakonnas
Alexis-Joseph Mazerolle, "L'opium" (1859)

Euroopa farmakopöa järgi on droogiks tooroopium (Opium crudum) – magunaliste sugukonna taimeliigi unimaguna varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl, mis kogutakse kokku ja rullitakse kas pallikesteks (oopiumikummi) või peenestatakse pulbriks (jahvatatud oopium). (Raal, 418:2010b)

Tooroopium peaks sisaldama vähemalt 10% morfiini ja kodeiini vähemalt 0,1%.

Oopiumist toodetavat heroiini tarvitatake peamiselt narkootikumina. (Raal, 419:2010b)

Oopiumi tarvitamine tekitab väikeste koguste puhul algul ärritust, hiljem mõjub rahustavalt, valu vaigistavalt ja uinutavalt. Oopiumi korduv tarvitamine tekitab ravimisõltuvuse. Oopium ja selle valu vaigistavad alkaloidid on narkootikumid ja nendest valmistatud ravimite üle peetakse eriarvestust.

Oopium on lähtematerjaliks poolsünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile.

Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks.

2007. aastal toodeti 93% maailmaturule jõudnud oopiumist ÜRO andmetel Afganistanis, eriti selle edelaosas.[1] Pool Afganistani oopiumist pärines omakorda Helmandi provintsist.

1990. aastatel pärines enamik oopiumitoodangust Birmast.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Afghanistan Opium Survey 2007" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2008. Vaadatud 5. juunil 2009.

Kirjandus

muuda