Vasakpartei (Rootsi)

(Ümber suunatud leheküljelt Rootsi Vasakpartei)

Vasakpartei (Vänsterpartiet, lühend V) on Rootsi sotsialistlik partei. Enne 1990. aastat kandis ta nime Vasakpartei – Kommunistid (Vänsterpartiet kommunisterna, lühend vpk).

Vänsterpartiet
Vasakpartei
Rootsi erakond
EsimeesNooshi Dadgostar
Asutamine1917
PeakorterKungsgatan 84,
Stockholm
IdeoloogiaSotsialism, feminism
KoalitsioonKoalitsioon sotsiaaldemokraatide ja rohelistega
Europarlamendi fraktsioonGUE/NGL
Liikmete arv19.000 (2014)
Kodulehtwww.vansterpartiet.se

Erakond asutati 1917 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel kommunistideks ja sotsiaaldemokraatideks. Vasakpartei deklareerib ennast 1996. aastast sotsialistlikuks, feministlikuks parteiks. (1996. aastal lisati sõna feministlik.) Parteil on 12 500 liiget.

Partei programm

muuda

Partei ei poolda ettevõtete erastamist ja pooldab Rootsi tuumaelektrijaamade sulgemist. Vasakpartei on radikaalsemate vaadetega kui sotsiaaldemokraadid ja pooldavad egalitaristlikku ja feministliku poliitikat. Samuti ei poolda Vasakpartei Rootsi kuulumist Euroopa Liitu.

Partei rahvusvahelised kontaktid

muuda

Partei kuulub Uude Euroopa Vasakfoorumisse ja Põhjala Vasak-Rohelisse Allianssi. Vasakpartei on mõlema mainitud organisatsiooni asutajaliige. Euroopa Parlamendis kuulub partei Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjala Vasak-Roheliste konföderatiivsesse gruppi.

Partei poliitiline seis

muuda

Vasakpartei, Rootsi Rohelise Partei ja sotsiaaldemokraatide vahelise 1998. aasta kokkuleppe järgi toetas Vasakpartei RSDTP vähemusvalitsust ja on viimasega võimul ka paljudes Rootsi valdades ja läänides. 2006. aasta valimistel jäädi Rootsi parlamendis koos sotside ja rohelistega opositsiooni.

Partei valijaskond

muuda

Partei valjaskond koosneb peamiselt noortest, avaliku sektori töötajatest, ajakirjanikest ja endistest sotsiaaldemokraatidest.

Valimistel

muuda

2006. aasta Riksdagi valimistel saadi 22 kohta 349-st (5,8%) ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 2 kohta 19-st. (12,4%). Mõlemad häälteprotsendid on arvestamata 4% valimiskünnist, mis kehtis mõlematel valimistel.

Partei esimehed

muuda

Välislingid

muuda