Sammalloomad

Sammalloomad
	; Sammalloomi Ernst Haeckeli raamatust Kunstformen der Natur, 1904
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Ülemhõimkond	Lophotrochozoa;
Hõimkond	Sammalloomad Bryozoa;
Klassid
	kitsaneelused Stenolaemata; kombitspärgsed Gymnolaemata; kombitslooksed Phylactolaemata

Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.

Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.

Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.

Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.^[1]

Taksonoomia

Klassid

Kitsaneelused (Stenolaemata)
Paljassuused ehk kombitspärgsed (Gymnolaemata)
Kattesuused ehk kombitslooksed (Phylactolaemata)

Eesti liike

Cristatella mucedo – tutlane
Plumatella fungosa – harilik sammallane
Plumatella repens – hargnev sammallane

Pilte

Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis
Sammalloomad fossiilid
Soomes võõrliigina leviv Pectinatella magnifica
Flustra foliacea, mida peetakse sageli ekslikult adruks

Vaata ka

sammalloomade loend

Viited

↑ "Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua" ERR Novaator, 31. juuli 2019

Kirjandus

Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.

[1] "Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua" ERR Novaator, 31. juuli 2019

[1]

Sammalloomad
Sammalloomi Ernst Haeckeli raamatust Kunstformen der Natur, 1904
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Ülemhõimkond	Lophotrochozoa
Hõimkond	Sammalloomad Bryozoa
Klassid
kitsaneelused Stenolaemata kombitspärgsed Gymnolaemata kombitslooksed Phylactolaemata