Tallinna kinode loend

Tallinna kinode loend on Tallinnas tegutsevate ja tegutsenud kino(teatrite) loetelu.

Kinode loetelu

Nimi (nimed)	Asukoht	Algusaasta(d)	Lõpuaasta(d)	Märkused
Original-Bioskope (hiljem Royal Bioscop, 1901–1904)	praeguse Eesti Draamateatri kohal anatoomilise muuseumi ja muude atraktsioonide kõrval.	1901	1904
Rändkinod: Royal Vio (1907), seejärel Grand Imperial Vio (1908), Olympia (1909), Uus Teater (1910), Noris (1911), Star (1912–1913), Rekord (1913)^[1]	Vanalinn, Näituseväljak, Nunne tänav 20	1907	1913
Metropol	Vanalinn, paviljonis Vene turul, Musumäe vastas (praegu Pärnu maanteel)^[2]	1908	1911	Endise Saksa teatri ajutise hoone asemele. Kino avati 26. juulil 1908. Põles 1911 ja seejärel ehitati ümber restoraniks
Pioneer (varem Skandia, The Royal Vio, hiljem Kroonikakino)	Vanalinn, Viru tänav 10	1908–1909		Tallinna vanim kino, kunagist kino reedavad siiani hiiglasuured plakatinišid fassaadil teisel korrusel
Erfur	Kalamaja, Soo tänav 13	1910
Grand Marina, hiljem Ars	Vanalinn, Mere puiestee 10	1910	1940	Kinohoone hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas sõjategevuse käigus puhkenud tulekahju tagajärjel.
Uus teater^[3]	Vanalinn, Suur-Karja tänav 10	1914
Tallinna Kasino/Picadilly^[4]	Vanalinn, Aia tänav 3	1911	1928	Ehitati ümber supelasutuseks, arhitekt Eugen Habermann. Hilisem ujula, tänapäeval VW Passaži kaubanduskeskus
Toetus	Vanalinn, Suur-Karja tänav 8
Komeet	Vanalinn, Pikk tänav 13
Lõbustus/Säde/Mars/ Ekspress/Venus	Kalamaja, Uus-Kalamaja tänav 9b^[5]	1913	1944	1913 "Lõbustus", 1919 "Säde", aastatel 1920-1926 kino "Mars", 1926 "Ekspress" ning 1927 "Venus"^[6] Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamisel^[7]
Saturn/Kaleva/Faun/Bi-Ba-Bo/Capitol/Bi-Ba-Bo	Vanalinn, Viru tänav 9/11	1913	1944	1913 Saturn, 1919 Kaleva, 1924 Faun, 1925 Bi-Ba-Bo (algselt kavandati Viru tänav 6^[8]), 1932 Capitol, 1934 taas Bi-Ba-Bo. Hoone hävis 19. septembril 1944 pommitabamuse tagajärjel.
Forum (varem Apollo ja Alhambra)	Kesklinn, algne Narva maantee 13	1915 (ehitus)	1977 (lammutati)	Kunagises asukohas paikneb nüüd Foorumi ostukeskus Foto: Kino Forum (1970. aastad)
Helios (varem Passaaž, Rekord, Uus-Rekord ja Nõukogude ajal Oktoober)	Vanalinn, Viru tänav 4	1918	1995	Kino projekteeris ümber arhitekt Edgar Johan Kuusik ja see oli aastast 1939 Tallinna esinduskino
Endla	Vanalinn, näituseväljak, Nunne tänav 20	1913	1933	Hoone põles 1933, pärast seda hoone lammutati, väljaku asemele tehti park^[9]
Kungla	Kesklinn, Väike-Pärnu maantee 31/ Pärnu maantee 41a	1923	1944	Praeguse kino Kosmos lähedal, hävis 1944. aasta Märtsipommitamises Tallinnas^[7]
Skala	Kalamaja, Vabriku ja Valgevase tänava nurgal, Vabriku tänav 8	1923	1947
Säde	Pelgulinn, Roo tänav (tollal Alberti) 3	1923		1927. aastal kandis kino „Ilo" ning hiljemalt 1930. aastal nime „Lux"
Gloria Palace	Kesklinn, Vabaduse väljak 3a	1926	1940	Arhitekt Frīdrihs Skujiņš. Kino avati 5. oktoobril 1926 Friedrich Wilhelm Murnau filmiga "Faust"
Faun/ Mars	Kesklinn, Hospidali tänav 2a, end. Kirnmanni tantsusaal^[10]	1926
Modern	Kesklinn, Suur-Tartu maantee 4	1930	1944	Arhitekt Edgar Johan Kuusik, hoone hävis suures osas 1944. aasta Märtsipommitamise tagajärjel
Partisan (varem Koit ja Orion)	Lilleküla, Paldiski maantee 25 (algselt Paldiski maantee 19)	1931 (ehitatud)	1975	Asus Paldiski maantee raudteeviadukti kõrval, endise Mayeri vabriku krundil ja OÜ Tubak/AS Sirena tubakatehase ruumides. Arhitekt Konstantin Bölau
Amor, 1940. aastal ka Noorsookino	Vanalinn, algne Harju tänav 38	1917	1944	Hoone ehitati põhjalikult ümber 1932–1933, arhitekt August Tauk. Hoone hävis 1944. aasta Märtsipommitamisel^[7]
Võit (varem Victoria Palace ja Victoria)	Nõmme, Pärnu maantee 326, algne aadress Pärnu maantee 90/92 Kahro maja	1934	1996	Arhitektid Edgar Velbri ja Friedrich Vendach
Endla	Nõmme, Turuplats 2 (Vana-Pärnu maantee 1)	1924		1924 Soleil, 1929 Roxy, siis Uus-Roxy, siis Sparta, 1936 Endla
Saturn	Nõmme, Puuvilja tänav 2
Diana	Kalamaja, Kopli tänav 2	1925	1935	Diana vana hoone, arhitekt Eugen Habermann. Praegu on seal kauplused
Lembitu (varem Diana^[11])	Kalamaja, Kopli tänav 8	1935	1996	Uus hoone avati 1935, arhitekt Eugen Habermann. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kolis kinoruumidesse Päästearmee
Pelgurand	Pelguranna, Saksa okupatsiooni ajal ehitatud barakitaolises endises sõjaväesööklas, Herzeni tänava ääres (ametlikult on aadress olnud ka Majakovski tänava järgi)		1968 (lammutati)	Foto: Kino Pelgurand
Edasi (varem ka Koppel)	Kopli, Kopli tänav 110, Kopli ja Sepa tänava nurgal (varem Vene-Balti nr 62)	1915	1969	Ehitati Vene-Balti laevaehitustehase asunduse kinona, arhitekt Luka Knjazev. Pilt: "Kino "Edasi" Kopli tänaval", 1969. ^[12]
Pirita	Pirita, Merivälja tee 3	1951	1996	Stalinistlikus stiilis kinohoone, arhitekt Heiki Karro. Kevadel 1988 avati pärast rekonstrueerimist uuesti kui Eesti Reklaamfilmi ja Soome firma Multimedia OY ühisettevõtte kohvik-kino "Pirita". Praegu töötab hoones Pirita Vaba Aja Keskus.
Sõprus	Vanalinn, Vana-Posti tänav 8	1955		Stalinistlikus stiilis kahe saaliga kinohoone, arhitekt Peeter Tarvas. Praegu on teises pooles ööklubi
Rahu	Pelguranna, Kopli tänav 69b	1959	1994^[13]	Hilisstalinistlikus stiilis kinohoone, arhitektid Heili Volberg ja August Volberg. Hoone lammutati 2019. aastal, selle asemele ehitati kasiino ja kauplus (Maxima).
Kaja	Mustamäe, Eduard Vilde tee 118	1963	1997	Arhitekt Raul-Levroit Kivi. Hoonesse asus 2001. aastal Mustamäe Kultuurikeskus Kaja. Kinohoone lammutati märtsis-aprillis 2018
Kosmos	Kesklinn, Pärnu maantee 45	1964	2022	Arhitekt Ilmar Laasi. Ligemale 1000-kohaline saal oli Eesti suurim kinosaal. 19. detsembril 2014 taasavatud IMAX-formaadis kinos on kolm saali: suures 325 kohta, kahes väikeses kummaski 50.
Koit	Pääsküla, Rännaku puiestee 1	1964	1995	Arhitekt Raul-Levroit Kivi. Praegu Pääsküla Noortekeskus
Eha	Kesklinn, Tartu maanteel Keskturu juures	1973	1997	Pärast sulgemist on seal paiknenud pank, kasutatud rõivaste kauplus, rularada, toidupood ja kasiino, viimati toidupood Maxima ja alkoholipood Regalia.^[14]
Kinomaja	Vanalinn, Uus tänav 3	1981		Poolakate restaureeritud maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas Tallinnfilmi ringvaade "Nõukogude Eesti"
Lindakivi	Lasnamäe, J. Koorti tänav 22	1988	1994	Nõukogude aja viimane kino ehitati Lasnamäele. Pärast iseseisvuse taastamist loobuti seal kinoseanssidest
Coca-Cola Plaza	Kesklinn, Rotermanni kvartal, Hobujaama 5	2001		Arhitekt Andri Kirsima.
Apollo Solaris (varem ainult Solaris)	Kesklinn, Solarise keskus, Estonia puiestee 9	2012		Solarise keskus ehitati Sakala keskuse asemele
Kino Artis	Kesklinn, Solarise keskus, Estonia puiestee 9	2009
5D Cinema	Lilleküla, Kristiine keskus, Endla 45	2011
Viimsi Kino	Viimsi Randvere tee 11, Haabneeme	2014
Apollo Mustamäe	Mustamäe keskus, Tammsaare tee 104a	2016
Apollo Ülemiste	Ülemiste keskus, Suur-Sõjamäe 4	2019
Cinamon T1	T1 Mall Of Tallinn, Peterburi tee 2	2018

Galerii

Vaade Uue turule, Pärnu mnt-le Viru tänavale
Skala Vabriku tänaval. Foto 18. aprill 1938
Restoran Kuld Lõvi (Harju 40) ja kino Amor (Harju tänav 38)
kino Kosmos (1964)
Kino Sõprus, 2009. Peasissepääs
Solarise keskus, vaade Estonia puiesteelt

Ajalugu

1947. aastal, 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevaks otsustati muuta Tallinna kinode nimetused: Helios > Oktoober, Diana > Lembitu, Orion > Partisan, Skandia > Pioneer, Nõmme Victoria-Palace > Võit, Koppel > Edasi.

Viited

↑ Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017
↑ Harald Raudi. 110 aastat tagasi pandi pildid liikuma. Horisont 1/ 2006
↑ Vaba Maa nr 302, 31. detsember 1929, lk 2
↑ Vaba Maa nr 230, 4. oktoober 1925, lk 10
↑ Tallinna Teataja nr 60, 14. märts 1919, lk 4
↑ Kalamaja asumi ajaloost, KINO "ERFUR", Robert Nerman, KALAMAJA, Tallinn 1996
↑ ^7,0 ^7,1 ^7,2 Jaan Tamm. 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist, Kultuur ja Elu 1/ 2004
↑ Tehnika Ajakiri 8/ 1931. Lk 127
↑ Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017
↑ Vaba Maa nr 223, 26. september 1925 lk 9
↑ 1938 - Uus moodne kino Tallinnas - "Diana" Kopli 8, linnamajad.blogspot.com, esmaspäev, 17. juuni 2013
↑ Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum, AM N 38980
↑ Kino Rahu viimsed päevad. Õhtuleht, 5. aprill 2019
↑ Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Eesti Ekspress, 25. jaanuar 2007

Välislingid

Märkmeid Tallinna kinioahidektuurist, KINOLEHT La Strada Nr 7 veebruar 2011
Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017

[1] Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017

[2] Harald Raudi. 110 aastat tagasi pandi pildid liikuma. Horisont 1/ 2006

[3] Vaba Maa nr 302, 31. detsember 1929, lk 2

[4] Vaba Maa nr 230, 4. oktoober 1925, lk 10

[5] Tallinna Teataja nr 60, 14. märts 1919, lk 4

[6] Kalamaja asumi ajaloost, KINO "ERFUR", Robert Nerman, KALAMAJA, Tallinn 1996

[kultuur.elu.ee-7] 7,0 ^7,1 ^7,2 Jaan Tamm. 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist, Kultuur ja Elu 1/ 2004

[8] Tehnika Ajakiri 8/ 1931. Lk 127

[9] Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017

[10] Vaba Maa nr 223, 26. september 1925 lk 9

[11] 1938 - Uus moodne kino Tallinnas - "Diana" Kopli 8, linnamajad.blogspot.com, esmaspäev, 17. juuni 2013

[12] Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum, AM N 38980

[13] Kino Rahu viimsed päevad. Õhtuleht, 5. aprill 2019

[Ekspress-14] Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Eesti Ekspress, 25. jaanuar 2007

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]